MAJA FASSAADI VIIMISTLUS

Fassaadide ehitamine hõlmab endas palju erinevaid fassaadisüsteeme. Ilus ning maitsekalt valitud fassaad peab olema vastupidav ja tugev, heli- ja ilmastikukindel. Ei tohiks unustada, et fassaadi viimistlus peab teenima ka hoone esteetilist funktsiooni.



FASSAADI KATMINE KIVIGA

MĂĽĂĽritud kivifassaadi peetakse elegantseteks ning nad sĂĽmboliseerivad enesekindlust.

Hoone konstruktsiooni tegemist tellistest võib usaldada ainult meistritele, sest see on väga peen töö, mis nõuab spetsiifilisi oskusi. Muidugi võib seda tööd ka oma kätega proovida, kuid tulemus võib olla küsitav ja keegi ei taha ju oma kodu või muu hoone peal selliseid katsetusi läbi viia.
Fassaadi ladumine looduskiviga nagu lubjakivi, dolomiidi, graniidi või telliskiviga on üks esteetilisemaid ning praktilisemaid viise hoone fassaadi ehitamiseks. Kivi kui ehitusmaterjali pluss on see, et ta ei roosteta, ei põle, ei mädane ega hallita.müüritud fassaadide puhul populaarsem ning mugavam materjal on tehiskivi, mis võib olla mistahes kuju, tekstuuri ja värviga. Tehiskiviga on ka mugavam töötada, sest see suudab taluda erinevate temperatuuride toimet ning keskkonna mõjusid.

Tuleb ära märkida, et tehiskivi on looduskivist kergem, mis on kindlasti plussiks, sest antud juhul omakaalu koormus hoone konstruktsioonile ei suurene.




PUITFASSAADID

Puitfassaad on kõige ökoloogilisem variant , vaatamata sellele, et tänapäeval on olemas hulganisti erinevaid ehitusmaterjale. Puitfassaadi positiivne omadus on see, et ta on ohutu nii inimeste tervisele kui ka ümbritsevale keskkonnale. Puit on loodusliku päritoluga suurepärane materjal, mida on juba sajandeid eluruumide ehitamiseks ka fassaadimaterjalina.

Puitfassaad tagab hoonele pikaealisuse. Tänu puidu töötlemisele ning selle looduslikele omadustele kaitseb puitfassaad kandvat konstruktsiooni ebasoodsate ilmastikuolude eest nagu vihm, lumi jm. Kaasaegsel ehitusturul pakutakse hulganisti erinevaid variante. Puidust välisvooder võib olla tehtud sirgetest või tahumata voodrilaudadest, mis on paigaldatud nii, et eelmise laua üks külg jääb järgmise laua teise külje alla . Kuigi puidust välisvooderduse paigaldamine võib tunduda lihtne, nõuab see siiski vastavat kvalifikatsiooni.




VENTILEERITAV FASSAAD

Tuulutatav fassaad – see on konstruktsioon, mis koosneb karkassist, soojustusest, õhuvahest ning fassaadiplaadist, mis monteeritakse hoone välisseina välispinnale. Sellised fassaadid võivad täiesti muuta hoone välisilmet.

Ehitusfüüsika seisukohalt on selline fassaad kõige õigem. Soojustuseks kasutatakse ainult mineraalvilla. Tulekindluse tõttu vahtpolüstüreen sellistesse tingimustesse ei sobi, mistõttu seda sellises lahenduses ei kasutata..

PLAST FASSAADIPANEELID

Fassaadi töötlemine plastpaneelidega annab hea võimaluse ehitada ventileeritav fassaad, mis imiteerib puitfassaadi.

Plast fassaadipaneelid – paberkihiline plastik kõrge surve all, mis on tehtud spets paberi liikidest ning kõrge temperatuuri ja rõhu all läbi immutatud sünteetilise termoreaktiivse vaiguga. Paneel koosneb segust (fenoolformaldehüüdvaigust), mis on kaetud kaitsva kilega, mis on valmistatud tehisvaikude ning polüvinüülideenfluoriidi (PVDF) alusel. PVDF on keemiliselt kõige vastupidavam plastik, mille maksimaalne temperatuuri taluvus õhu käes on 150 °C. See kaitseb paneeli ultraviolettlainete toime ning keskkonna negatiivse mõju eest.




FASSAADI TERMOPANEELID

Hoone kiireks viimistlemiseks ning samal ajal soojustamiseks kasutatakse fassaadi termopaneele - ühelt poolt kaetud vahtpolüstürool, mis on pealt töödeldu keraamiliste (tsemendi-liiva segu, polümeersegu) plaatidega, mis imiteerivad telliskive. Antud paneelid kinnitatakse seina külge tüüblitega, läbi ’’vuugivahede’’. Peale paigaldamist kaetakse augud spetsiaalse seguga.

Fassaadi termopaneelid on laialdaselt levinud rahvusvahelisel turul ning muutuvad praegusel ajal populaarseks ka meil.

Fassaadi termopaneelide eelised:

  • Fassaad on kerge, mis ei nõua vundamenti
  • MontaaĹľi kiirus
  • Soojustuse efektiivsus
  • Soojustus on hästi kaitstud
  • Hind



FASSAADI VĂ„RVIMINE

Fassaadi värvkatte kvaliteet ning vastupidavus sõltuvad valitud materjalidest ja selle teostaja professionaalsusest, sest ta peab töö käigus arvesse võtma palju erinevaid nüansse. Materjalid ning renoveeritav fassaad peavad üksteisega kokku sobima. Kindlasti on vaja teada, kuidas erinevad materjalid koos töötavad. See aitab vältida võimalikke probleeme ning tagab värvitava pinna püsivuse. Tähtsaim tegur välitöödeks värvi valimise juures on selle pikaajaline vastupidavus keskkonna mõjudele.

Fassaadi värvimine on fassaadi ehitamise viimane etapp, mistõttu peab see olema teostatud professionaalselt. Iga pisiasi mõjutab lõpptulemust. Kui valida vale värv, võib sein kuivades muuta värvi või ilmastiku tõttu praguneda. Fassaadi värvimine nõuab kogemust, värvida tuleb ühtlase kihina, et värvi toon oleks ühtlane. Fassaadi renoveerimiseks on vaja valida vastavad materjalid. Näiteks betoonseina värvimiseks ja pahteldamiseks kasutatavad värvid ja krohvisegud erinevad oma omaduste poolest sellest värvist ja krohvisegust, mida kasutatakse puit- või kiviseina jaoks. Värvid, mis ei «hinga», koguvad endasse niiskust, mis aja jooksul viib nii fassaadi krohvikihi kui ka fassaadi enda lagunemiseni.

Mineraalsete pindade jaoks nagu betoon, ei sobi kaugeltki kõik vee baasil värvid, sest nad «tõmbavad» leelised pinnale, mis kahjustab aluspinna pealmisi kihte. See aitab kaasa metallarmatuuri korrodeerumisele ning kiirendab värvkatte tuhmumist.

Puitfassaadi värvimine
Puidust maja värvitakse mitte ainult ilu pärast, vaid see on vajalik etapp ka puidu kaitsmiseks, sest puit on hingav, ’’elus’’ materjal, mis on tundlik niiskuse, ultraviolettkiirguse, temperatuuri kõikumise ja muude keskkonna mõjude vastu. Ultraviolettkiirgus lõhub puidu pealmist osa, mis siis selle tulemusel kiiresti tumeneb.Niiskuse mõjul puit paisub, kuivades aga kahaneb. Selle tagajärjel tekib pinge ning pealmise kiht võib mõraneda. Niiskus soodustab sine, hallituse ning seente teket puidu pinnale.

Seetõttu on oluline ka materjal, mida värviga kaetakse. Ostes üht või teist tüüpi värvi, tuleb kindlalt teada millist liiki värv sobib Teie fassaadi materjaliga ja milline mitte.

Tänapäevased värvid tagavad fassaadile pikaajalise kaitse keskkonna kahjulike mõjude eest, samal ajal andes hoonele hea välimuse.




FASSAADI DEKORATIIVELEMENDID

Dekoratiivne krohvimine – see on hea võimalus anda seintele romantiline välimus.
Me pakume fassaadi dekoratiivse töötluse klassikalist varianti, kus kasutatakse erinevaid arhitektuurilisi elemente nagu pilastrid, sambad, bordüür, balustraadid, karniisid, aknakarniisid ja palju muud.

Pakume täielikku nomenklatuuri erinevatest fassaadi dekoratiivsetest elementidest, mis annavad igale hoonele elegantse klassikalise välisilme. Need võivad olla valmistatud erinevatest materjalidest: betoon, tehiskivim, samuti penoplast.

KUNSTLIK MAALIMINE

Samuti tegeleme seinte ning lagede maalimisega. Dekoratiivvärvide ning kunstipärase krohvimise abil saate ilma vaevata teostada oma originaalseid ideid. Seinte maalimine ei ole lihtsalt töötlus – see on tõelise kunsti loomine, mis on juba ammustest aegadest populaarne. Sel viisil kaunistati oma kodusid ka Vana-Egiptuses ning Antiik-Kreekas.

Dekoratiivkrohviga võib kujundada erinevaid ruume. Kõige tihedamini kasutatakse seda lahendust administratiiv -, ja ühiskondlikel hoonetel, nagu kontorid, näitusesaalid, konverentsiruumid, poed jne. Üha populaarsemaks muutub ka eramajade ja korterite siseviimistlusena dekoratiivne krohvimine. Suurepärased näitajad niiskuskindluses ning veeauru läbilaskvuses lubavad kasutada seda ka saunade, vannitubade ning ujulate ehitamisel.




KLASSIKALINE FASSAAD

Klassikaliselt luuaga krohvitud fassaad. Taolised fassaadid on praegusel ajal juba küllaltki haruldased. Sellise fassaadi ehitamine nõuab muistsete meistrite töövõtteid ja teadmise, mis teeb sellise fassaadi ehitamise keerukaks. See tagabki selle, et selline fassaad võib osutuda tõeliseks pärliks võrreldes moodsate ja odavate fassaadilahendustega.

Kõigepealt tasandatakse pind, seejärel kraabitakse selle sisse sooned. Pealepihustatav segu peab olema hapukoore konsistentsiga. Selle jaoks, et segu ei valguks pinnalt maha, lisatakse sellele liiva, peent kruusa või graniitpuru. Krohvisegu komponendid segatakse täpses vahekorras ka hoolikalt. Valmistatud krohvisegusegu pritsitakse luuaga töödeldavale pinnale (joonis 4). Paremasse kätte võetakse kärbitud otstega viht või luud, vasakusse kepp. Viht kastetakse segusse ning sellega lüüakse vastu keppi. Segu pudeneb seina pinnale, millele moodustub ’’kasukataoline’’ struktuur ( suure või keskmise struktuuriga). Tekstuuri jämedus sõltub viha okste jämedusest, segu paksusest ning löökide tugevusest.

Segu valmistatakse nii suures koguses, kui on vaja pinna katmiseks. Sellest lähtuvalt arvestatakse segu koostisosade kogus: peenliiv, lubi, vesi. Seguga ei tohi katta päikese käes olevat pinda ning üleüldse on parem teostada tööd jahedama ning niiskema ilmaga, et segu kuivaks seinal ühtlaselt.

Töö tegemise ajal on vaja segu pidevalt segada, et liiv ei settiks põhja. Pritsrohvimist lubikrohviga kasutatakse tavaliselt madalatel ehitistel, mida krohvitakse lihtsal meetodil, tasandatakse ainult avade paled, ülejäänud seina osale kantakse peeneteraline segu. Pritsimise suunda ja nurka tuleb pidevalt muuta – paremalt vasakule, ülalt alla ja vastupidi. Pealepritsitud krohvisegu ei tohi maha valguda. Kui segu valgub maha, tähendab et on liiga vedel, kui ta jääb seinale tompidena, tähendab on liiga paks. Kui soovitakse värvilist krohvi, lisatakse pigment segule ainult viimase kihi tarvis või kogu pealepritsitud segu pinnale pihustatakse väga vedelaks lahustatud värv, mis on segatud lubja ja liivaga. Võrreldes lubjaseguga, kuivab lubitsementkrohv tunduvalt kiiremini ja saavutab suurema tugevuse kevadel ja sügisel.







Baufas OÜ | Leheküljel kasutatav materjal on autoriõigusega kaitstud | Phone: (+372) 55 85 890 | info@baufas.ee