FASSAADIDE KROHVIMINE

Krohvimine säilitab hoone algse arhitektuurse stiili. Sisetöödel jaoks kasutatakse krohvimisel lubja ning lubja-kipsi segusid, välitöödel aga tsemendi baasil valmistatud segusid.

Fassaadide krohvimiseks kasutatakse nii tavalist lubja-tsement krohviseguga kui ka erinevaid muid tsemendi baasil valmistatud krohvisegusid, millele on lisatud väikese ja/või suureteralist täitematerjali ja ka spetsiaalseid lisandeid. Tsemendi baasil valmistatud krohv on vastupidav ning pikaealine.

Tavaliselt kasutatakse krohvimist siis, kui seinad on vaja teha siledamaks, tihedamaks ja vastupidavamaks, samal ajal jättes hoonele algselt planeeritud välisilme. Ka tavalisel krohvimisel on mitu eri varianti olenevalt krohvisegu koostisest. Milleks võib olla lubja-, kipsi-, tsemendi- või savisegu. Selliseid segusid kasutatakse tavaliselt sise- ja välitöödes olenevalt töö otstarbest. Neid võib kanda nii telliskivist ja looduskivist seinale kui ka betoonile ja muudele pindadele. Taolise krohvimisega võib luua nii siledaid kui ka struktuurseid pindu. Niisugune krohvitud pind on aluseks edasisele tööle – krohvimisele, vooderdamisele ja muule.

Tänapäeva ehitusmaterjalidetööstus pakub laias valikus erineva koostisega segusid. Kaasaegsed krohvisegud on kvaliteetsed – nad on täiesti muutnud viimistlustööde iseloomu kogu maailmas. Lisaks sellele saavutatakse tänu segus sisalduvatele erinevatele lisanditele krohvipinna kõrge kvaliteet.


KROHVIMISTÖÖD

Krohvimistöid teostavad kõrge kvalifikatsiooniga meistrid (brigaadis tavaliselt 4-5 inimest), kellel on kõik vajalikud teadmised, oskused ja loomulikult korralikud töövahendid.

Krohvi silumiseks kasutatakse spetsiaalseid töövahendeid, et saavutada sile pind. Et krohvisegu kinnituks tugevasti pinnale, on seda vaja vastavalt ette valmistada. Mida suurem on nakkepind seda tugevam on nake, seega nakkepinna suurendamiseks tuleks krohvitava pinda muuta krobelisemaks. Samuti tuleb pind puhastada tolmust ja muust mustusest. Eriti hoolikalt tuleb ette valmistada pinda, mille pealt on vana krohv ära tulnud. Kui pind on must, siis seda puhastatakse ja vajadusel ka täkestatakse (eesmärgiga nakkepinda suurendada).


TÖÖDE KIRJELDUS

РKrohvisegu kantakse seinale mitmes kihis. Esimest kihti nimetatakse pealeviskekihiks ning selle pealekandmiseks kasutatakse pealeviskamise meetodit. Pealevisatud segu kiht on tavaliselt 2-8mm paksune, mis katab täielikult seina pinna. Selle jaoks valmistatakse segu mis on hapukoore konsistentsiga. Selline mört katab hästi kõik praod ja konarused ning samal ajal jääb hästi seina külge kinni, tagades hea nakke ka kõigi järgnevate krohvikihtidega.

Selle jaoks, et mört jaotuks ühtlaselt seina pinnale, tuleb seda kühvlisse võtta korraga sama palju ning peale visata samalt kauguselt. Vedel segu visatakse peale järsu viskega suure kaarega, paksem aga visatakse sujuvamalt.

Lubi-tsementkrohvisegu kasutamisel, on esmaseks eesmärgiks saavutada seina vastupidavust ja siledust. Selleks monteeritakse fassaadile krohvivõrk, alles seejärel renoveeritakse fassaadi krohv. Kui renoveeritaval fassaadil on suured praod, on esmalt vaja nad kinni vuukida. Kui sein on tellistest, siis pragu võetakse lahti poole tellise sügavuseni ning täidetakse uue mördiga. Kui tegemist on betoonseinaga, kasutatakse prao parandamiseks tsemendi segu. Erinevat liiki pragusid peab parandama erinevalt. Kui praod tekivad ämblikuvõrgulaadselt, annab see tunnistust materjali ebaühtlusest või seina ebatasasusest. Selliste pragude parandamiseks fassaadi remondi ajal lisatakse tsemendisegule kipsi, kaetakse seguga ning tasandatakse kelluga.

Lõppkiht. Seda kantakse hea haarduvusega krobelisele krunditud pinnale, seejärel hõõrutakse sisse ning tasandatakse. Pealekantud kihti hõõrutakse sisse siluriga ringjate liigutustega, seejärel silutakse puidust, plastikust või terasest hõõrutiga. Viimistluskihti on kõige parem sisse hõõruda siis, kui krohvikiht enam ei voola, kuid on veel märg. Üksikud konarused eemaldatakse hõõrutiga. Viimistluskihi pealispinda töödeldakse vahel siledaks märja harjaga.

Kõige sobivam aeg väliseinte krohvimistööde teostamiseks on kevad ja sügis, sest ilm on siis jahe ja niiske. Kui kõigest hoolimata tuleb krohvimistöid teostada suvel, tuleb krohvitud seinu kaitsta kattega mis kinnitatakse tellingutele.


Kindlasti tuleks kontrollida, kas seintel on kumerusi, muhke või muid ebatasasusi, sest tegemist on õhukese krohvikihiga.

Pärast vajalike mõõtmiste ja märkimiste tegemist võib alustada seina puhastamist tolmust ja vanast krohvist. See on tavaliselt kõige ebameeldivam ja aeganõudvam töö, kuid samas ka väga vajalik tööprotsessi osa. Nakke suurendamiseks töödeldakse seina pind krundiga või nakkedispersiooniga. Selle töö jaoks krundi pakendil peab olema silt ’’Välitööde jaoks’’. Krunti on soovitatav kanda puhtale tolmuvabale pinnale.

Fassaadisüsteemid, millel on õhukesed krohvikihid, on leidnud laialdast kasutust tänapäeva ehituses. Nendes süsteemides kasutatakse väga suurt variatsiooni materjale ning komponente, mille kvaliteet tagab vastupidavuse ning pikaajalise ekspluatatsiooni. Leelisekindla klaaskiud krohvivõrgu kasutamisel on selles oluline roll. Klaaskiust fassaadivõrgu paigaldamisel ei tohi kasutada mittesobivat krohvisegu.

Paljud fassaadiehitajad kinnitavad võrgu ainult ülevalt ning edasi pahteldavad võrgu pealt, siiralt uskudes, et ta kleepub kinni. See on vale moodus! Ainus õige moodus on kõigepealt kanda liim seinale hambulise siluriga, seejärel kinnitada võrgu ülemine serv kindlalt seina vastu ning siis tõmmata see sirgeks ja vajutada värske krohvisegu sisse. Seejärel tasandatakse tavalise laia pahtlilabida või siluriga võrgust läbi tulnud liim.


ILMASTIKU TINGIMUSED

Fassaaditööde teostamise ajal ning pealekantud segude kuivamise ajal peab ümbritseva õhu temperatuur olema üle +5 oC. Ka aluspinna temperatuur ei tohi olla madalam kui 5oC. Õhuniiskus peab tagama pealekantud segude järk-järgulise ning ühtlase kuivamise. Enne järmise kihi pealekandmist peab veenduma, et eelmine kiht on kinnitunud (kivistunud). Kui välistemperatuur on umbes 20 kraadi ja õhuniiskus keskmine, kulub selleks umbes üks ööpäev. Pärast krohvikihi kuivamist kantakse tugevduskihi peale spetsiaalne krunt. Enne kui kanda peale viimistluskiht, tuleb veenduda, et krunt ja/või aluspind vastab kasutatavale viimistluskihis kasutatud materjalidele.


DEKORATIIVKROHVIMINE


Andmaks maja välis- ja siseseintele hea ilme kasutatakse dekoratiivkrohvimist. Fassaadide struktuursed pealiskatted jaotatakse järnevalt: mineraalsed, akrüül-, silikaat- ja silikoonkrohvid.

Seesugused dekoratiivkrohvid kantakse tasastele pindadele. Eri krohvidel võib olla eri värv ning strkuur. Pärast nende kuivamist, võib mineraal- ning akrüülkrohvid üle värvida ükskõik mis tooni.

Olenevalt dekoratiivkrohvi tüübist ning koostisosadest, võib see olla kivi- või terrasiitkrohv.

Deroratiivkihil on kaks funktsiooni – see kaitseb soojaisolatsiooni materjali keskkonna kahjuliku mõju eest (kiirgus, sademed jm), samuti annab see fassaadile esteetilise välimuse.

Tänapäeval toodetavate krohvide liikides varieerub tera suurus 0,1mm kuni 3,5mm, see tähendab väikestest liivateradest kuni väikeste kivideni. Soonte mustri sügavus ja laius sõltuvad terade diameetrist.

Sellise dekoratiivkrohvi teostamine nõuab täpse mustri olemasolu seintel, samuti kõrge kvalifikatsiooniga teostajaid – meistreid.






Baufas OÜ | Leheküljel kasutatav materjal on autoriõigusega kaitstud | Phone: (+372) 55 85 890 | info@baufas.ee